• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,95
Globaalses majanduses on fookusel eelis: kõik taandub sellele, kuidas sina saad väärtust luua, leiab Nokia endine juht Jorma Ollila.
Nokia endine juht Jorma Ollila Pärnu Juhtimiskonverentsil.
  • Nokia endine juht Jorma Ollila Pärnu Juhtimiskonverentsil.
  • Foto: Raul Mee
Otsi üles oma nišš väärtusahelas ja tegutse! Viimase 50–60 aasta jooksul on äris väga palju muutunud. 1960. aastatel olid moes konglomeraadid. Kõik rääkisid General Electricust: see oli tollane ikoon ja kasvumudel, mis näitas, kuidas firmat peab juhtima. Nende portfellis olid toorained, plastitööstus, lennukimootorid, meditsiinielektroonika, tehnoloogiateenused, nafta- ja gaasilepingud, finants ja mis kõik veel. Kui mina 1985. aastal noore juhina Nokiaga liitusin, siis vaadati ikka veel General Electricu kui suure eeskuju poole.
Miks just nemad?
General Electric oli väga distsiplineeritud organisatsioon, kus ka inimressurssi juhiti ülimalt süsteemselt nagu kõike muudki. Nad olid esimesed, kes rakendasid oma ettevõttes teadlikult meritokraatiat: põhimõtet, et inimesi edutatakse teenetepõhiselt. Muidugi oli General Electricul ka enneolematu juurdepääs finantskapitalile, mis neil kasvada lubas, ja globaalne visioon ning strateegia.
Nokia on teinud läbi sama teekonna. Omal ajal oli Nokial hea põli – konkurents oli väiksem, sest juhtimiseksperte oli vähe ja kapitali samuti. Pidev rahavoog oli käepärast, sest ühest ärist tuli raha, millega teist üles ehitada. Kui ma Nokias alustasin – olin seal kokku 21 aastat – siis tegutses ettevõte 11 ärivaldkonnas. Tegime mobiilide kõrval rehve, põrandakatteid, jalanõusid, kaableid ja muud. Siis valitses arusaam, et mitut asja tehes hajutad riske.
See on ka põhjus, miks valitsused, eriti üleminekuriikides, soosivad konglomeraate. Nad nimelt mõtlevad, et viimastel on raha, mida uutesse äridesse paigutada, kui vanadel enam nii hästi ei lähe. Üleminekumajandustel nagu Hiina, India, Aafrika ja paljud Ida-Euroopa riigid on riikidena sama majandusmudel, mis oli Nokial 1950.–1980. aastatel.
Nelja aastaga fokusseerisime me Nokia äri mobiiltelefonidele ja mobiili infrastruktuurile. Fookusäri võtab maailma üle, sest palju lihtsam on üles ehitada ettevõtet, kus igaüks teab, mille eest seistakse. Näiteks Kone töötajad teavad, et nende firma on maailma parim liftitegija, või Microsofti meeskond teab, et nemad on parimad operatsioonisüsteemide loojad. Fookusäri sobib hästi ka pereettevõtetele, kes leiavad uues majanduses oma niši.
Autor: Jorma Ollila

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele